Emakeele seltsi sisustus

Täiendav info:
Aet Maasik (1941-2013), sisearhitekt ja restauraator. ERKI ruumikujundus, 1965. Paistis silma tööga ajalooliste interjööride säilitamise ja taastamise vallas. Töötanud projekteerimisinstituudis "Eesti Projekt", Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, samuti "EKE Projekti" projekteerimisbüroos, instituudis "Eesti Ehitusmälestised" ja aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Eesti Kunstiakadeemia õppejõud (joonestamine, ajaloolised interjöörid, praktikad).

1960. aastatel lõi modernistlikke ruumikujundusi: kohvik „Szolnok” (1967), EKP Keskkomitee hoone (hilisem välisministeeriumi hoone), Rävala puiestee 9 (1968, koos Hannes Krulliga) ja Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatukogu Ehitajate tee 5 (1969). Osales ka „Viru” hotelli projekteerimisel. 1970. aastatel hakkas rohkem kasutama klaasi ja niklit ning heledamaid toone: Pärnu sanatooriumi „Tervis” spordihoone ja mudaravila (projekteeritud 1978) ning Pirita kaubanduskeskuse interjöör (1979; mõlemad koos Loomet Raudsepaga). 1980. aastatel kujundatud ruumides võib näha postmodernistlikke kaare-, samba- ja sakmemotiive, mustrilisi põrandaid ja peegelpindu, värvid on enamasti kontrastsed: Ikla teedetalituse hoone (1980), Laeva keskusehoone (1981), Raikküla keskusehoone (1986), Palivere kohvik-söökla (1982), Imavere kohvik-söökla (1984) ja Võru KEKi kontor (1984). Samal ajal valmisid Pärlselja pioneerilaagri mänguväljakud ja Saare KEKi administratiivhoone sisekujundus, mida peetakse kolhoosiehituse üheks silmapaistvamaks näiteks Eestis.

Lõi silmapaistvaid ajalooliste hoonete sisekujundusi, milles on lähtunud talurahvaarhitektuurist - Kuressaare kohvik Veski (1974) ja Audru Kuldlõvi kõrts (1976) - ning ka ajaloolistest stiilidest: Kuressaare raekoda (1973), Mustpeade Vennaskonna hoone (Pikk tänav 26, 1985), EELK konsistoorium (Kiriku plats 3, 1994), Albu ja Tõstamaa mõisate peahooned, Kuressaare Laurentsiuse kirik. Kuressaare raekoja juurde pöördus tagasi 1995–2005, mil juhtis seal mitmeid restaureerimistöid. Lisaks tegi ta Tallinnas sisekujunduse Noorsooteatrile, Õpetajate Maja saalidele, Eesti Panga interjöörile, Munkadetaguse torni kohvikule, kohvikule Tallinn ning restoranidele Astoria ja Maharaja (1991). 2010. aastal pälvis muinsuskaitseameti tänukirja Kõue-Triigi mõisa peahoone sisekujunduse põhiprojekti eest. Sellega seoses tõsteti esile ka tema varasemat tööd Saare maakonna muinsuskaitseobjektide renoveerimisel nagu Pidula mõis, Kuressaare raekoda ja Veski trahter.

Märksõnad: sisearhitektuur, arhitektuur, ruumikujundus, mööbel, tool, puit, rahvuslik mööbel, ornament